aken
istusin aknapeal, jalad üleääre väljas, vaatasin puid ning teiste majade aknaid ... kevad on alati tühi ... valitseb peaaegu täielik rahu, mingi tunne on sees, tahan midagi, aga mida, ei tea ... kõige vastikum tunne ... astusin tööturule, olen müüdav ... esialgu müüsin ennast a le coqile maha, vaba töögraafiku alusel siiski, raha on vaja. Mingi IT alane firma tahab ka tööle, olen teises voorus, vastasin küsimustele, müün end sinna ka, kodune töö on, ei pea toast välja minema ... internet ... 1-d ja 0-d lähevad minu eest, minu peast, minu klaviatuurilt, minu raalist, minu püsiühenduse kaudu , minu jaoks ja minu soovil toovad minu pangakontole minu raha ... minu veekeetja keedab vett minu jaoks, panen minu kohvi minu kohvi tassi, valan minu veekeetjast vee minu kohvi tassi, panen minu suhkru minu kohvisse, segan minu lusikaga minu kohvi-suhkru vesilahust. mina ja asjad, mina ja maailm. mis teeksid minu asjad ilma minuta, nad poleks minu asjad ja nad poleks tolmused kah. mis teeks maailm ilma minuta, poleks mina ja maailm, oleks maailm. Ema sünnipäev oli, kinkisime prossi ja lilled -> asjad -> sisuliselt kinkisime rõõmu, tähelepanu aga sisu pole tähtis, loevad ainult asjad -> võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju !
