homo sapiens on inimene, mõtlev inimene. homo matematicus on matemaatik, ta elab arvude x-ide, y-te ja alfade ja beetada ja muu sellise sodi maailmas... lõppmatuse, küli lükatud 8 maailmas, arvteljel, arvude ja tundmatute nivool, homo matematicuse tunneb tänaval tavaliselt ära sellest, kui sa näed kedagi küürus, suurte, paksude prillidega, sobimatut, kes kõnnib kiiresti ja vaatab paaniliselt paremale ja vasakule ning vahel ehmatusega taha, et olla kindel, et keegi teda ei jälitaks ... homo matematicuste südametunnistus on must, must selle ilma jaoks, see maailm pole mõeldud arvutamiseks, valemitega seletamiseks ... maailm on joodikute, tunnete,unistuste, vabaduse päralt ... mitte seletamiseks ega kirjeldamiseks... see on avastamiseks, tunnetamiseks ... aga matematicust see ei huvita, tema lihtsalt arvutab ja defineerib ... aitab füüsikuid, et need saaks mõne tähemärgiga kirja panna maailma lõpu ... E=mcˇ2... hea avastus... avastamisrõõm on kõige suurem rõõm ... ükspäev avastasin, et ma kukkusin matemaatika eksamist läbi ... ja mul ei olnud tegelikult isegi halb olla ... halb olek tekkis hiljem ... siis kui mulle meenus, et ma pean matemaatika konspekti uuesti avastama hakkama, ja kui ma seda ei tee, siis ei saa ma midagi muud, uut ja paremat õppida, mis peale x-de ja y-te olemas on ... vastik piirang, aga vajalik vist ... vähemalt teen midagi, midagi kasulikku ... õppin, meenutan varem õpitut ... seda mis oli kunagi selge, aga ununes, sest kaotas oma mõtte... mõtet ei tohi kaotada, kui kaotad mõtte, ununed ...
