n2idik

Loen Jacques Prévert´i ...
je suis alle au marche aux oiseaux
et j´ai achete des oiseaux
pour toi
mon amour
.
.
.
et puis je suis alle au marche aux escalves
et je t´ai cherchee
mais je ne t´ai par trouvee
mon amour

mõtlen ja ei tea mida teha ... viimati kui ei teadnud mida teha sain haiget ... nii valusalt, et siiamaani peidan end nikotiini ja kohvi embusesse ... vesi keeb kannus ... see õpetas teadma ja ennast usaldama, kuid praegu on see õpitu kuhugi kadunud ... tunnen petetult, reedetult, reedeselt ... ja ei tea või ei taha teada mida teha peale blogis vingumise ... varem oleks piisanud aimdusest ja oleks vastus ... enne seda kui vahetasin oma mustvalge hinge halli vastu, kas hall on siis parem, mõnikord kindlasti vst ... tunne ei kao ... laske mind maha, sest mul on nii paha ! - laulab keegi ja vot seda ma tahangi !

masendus, deprekas, ahastus - sellist laupäeva ja pühapäeva ple tükk aega olnd, kui üldse ... jalutab

... ühiskond keelab meil isikupära ja mõtlemise, see varustab meid raamatute, televiisori, interneti, ema, isa, kooli, pere ja kõige muuga ... ütleb mida teha, mida mõelda kuidas käituda, me oleme vangis, ja meile meeldib vangivalvur ... sest vangivalvur see oled ISE, kes otsib järjest rohkem lukke oma vanglale ... meelelahutust ... et mitte näha ukse taha ...

võru tuulised ja kolletund vahtra lehti täis tänavad kutsuvad ja läbi õlle, kohvi ja millegi tundmatu uima ning vastiku sigreti suitsu, blood hound gangi laulude ma kuulen seda ja läen sinna, vennaga, kellega ma tahaks või peaks tülis olema ... aga mis siis ... kes võru tänavatel ple kakerdades ja karjudes liikund, see pole elu näind, võru see on elu, kodu, või vähemalt oli ... sõbrad ... viiekordsed majad ... kool ... lapsepõlv ... mälestused, igasugused ... tallinnas käisin, vastik koht, külm ja käre ... hääletajaid peale ei võeta, see ütleb palju linna kohta --> kõne ja koju ...

Mind pole olemas, sest ma ütlen nii, ja mina tunnen ennast kõige paremini.

Sul on suvepäike põues
Kevadõhtu on su vend
Soovin et siinsamas õues
Riietaksid lahti end
Päästad mantli hõlmad valla
Kleidinööbid lahti eest
Tulvaveega rentslist alla
Häbelikkus kaob su seest

Seisad lumes nagu loodi
Tead et tahan tulla ma
Sinu tuppa sinu voodi
Sinuga koos hullama
Tänansest on saanud eile
Triibulisse patja pead
Surume ja tundub meile
Inimesed koik on head

... sellised salmid kummitavad, kuigi peaks õppima, prakse tegema, aga ei. 5. tass kohvi ja ainult mõte, et võiks midagi õppida, süüa, midagi teha. Seda ma jälle kohe kindlasti ei tee mida peaks istun enda musta südametunnistusega ja joon sama musta kohvi ning mõtlen sigarettidest, mida ma lähen kohe poodi ostma, et kaduda kofeiini ja nikotiini vaiksesse, märkamatusse kuid miskipärast vajalikku uima. ja ärge kirja- ja stiilivigu tähele pange ... kirjaoskamatu olen

Esmaspäev on selleks loodud, et saaks terve päeva joodud
Teisipäeval minu käsi viina viskamast ei väsi
Kolmapäeval Trilla Tralla Kallan viina kõrist alla
Neljapäeval olen kaine, maha joodud Eesti maine
Reedel sõbrad kõik on koos, suure napsivõtu hoos
Laupäeval süda paha näha kedagi ei taha
Pühapäeval uue hooga lähen poest ma viina tooma :)

lalala enam ei joo.
.......................................................................................................................................

kõht tühi, tahaks kohvi, pizzat või makaronirooga jaani retsepti järgi, lugeda oskad ... siis kõik kes seda loevad ja teavad kust mind leida on oodatud külalised ... eripakkumine kehtib kuni on kaupa...

sealjuures kutsun üles kõiki tarbima nii palju kui nad suudavad, parim koht selleks ---> konsum

Särab viisnurk kollane otse mu aknasse, ja rõõm tirib kõrvuni suu, mu kodu on ELiit, juhhuu, hüppa või lakke ...

kohvikohvi ... õppida? algebrat? ... kooli minna? ... mida teha?

tegelikult on täiesti normaalne alustada hommikut kella 1 ajal, siis kui teistel on lõuna juba vst, tavalistel, normaalsetel inimestel. ja muidugi mis ärkamine see on kui sa pole ära joond 2.5 liitrit kohvi ja teind selle kõrvale maitseks veerandit pakki suitsu, et ennast ikke käima tõmmata. Eile õhtul kartsin, et ei ärkagi täna kuna suitsu, raha, midagi ei olnud peale vastikuse, kasutuse ... aga siis tuli päästja, ema... eilse öö ja tänase hommiku vahel ehk sis kell 9 kuskil ... teagi kumba ma rohkem ootasin kas teda või seda, et ta mulle raha annaks ... tahaks loota et esimest ... ükskõik ... igatahes, nüüd võib päev alata...

Ja kuni saabub aege ots,
käin koltunud rohtu kasvand teid,
kuu õunu nopin hõbeseid
ja päikese õunu kullaseid...

tere, ärge arvake, et ma teile siin midagi tegelikult ka endast näitan. see pole teater ega pantomiim. see on liim.