Seisin bussipeatuses prügikasti kõrval, tõmbasin suitsu. Viskasin koni maha, põrnitsesin seda hetke, siis saatsin ilusa suure tatiläraka kaunistuseks kõrvale. Elu on ilus, võtsin taskust pudeli vett, jõin lonksuga tühjaks, viskasin pudeli maha. Irvitasin kretiinselt HÖ-HÖ-HÖ, sülitasin. Võtsin taskust mobiili, toksisin seda imestunud muljel, panin tümpsu telefonis mängima, liigutasin rõõmsalt pead selle saatel. Buss saabus, jooksin esimesena sisse, pobisesin omaette - jess, raisk! Istusin maha, hakkasin telfonis snake´i mängima, vahest lausudes mõne mehisema sõna ka sekka nagu viljandi või türi .. ja
TEGIJAlikkus tuli. Mõtlesin mis peaks järgmisena tegema .. loengus võiks peeretada näitkes ja siis naerda mühaklikult. Järsku taipasin, et kurat, mis
TEGIJA ma selline olen kui lõng on peas, faking pede olen, juuksurisse tuleb kiiremas korras minna ja kiilaks. Tressid, jooksutossud ning jäme hõbekett tuleb hankida, FAKK JEE. Paari tonni eest odav autoküna muretseda ja nn. tuuning tuled peale toppida, ksenoon - FAKK JEE.
TEGIJAd ei sõida bussiga. Ja kool, mis kurat see selline on, lollid käivad koolis, targad teavad niisamagi asju. Tööle tuleb minna, raisk, pappi on vaja, sitaks pappi, ja siis Atlanti viina jooma, hiljem mõnel lõngal või tropil nägu sisse lüüa, vaat see on
TEGIJAlik. Bussist maha tulles sügasin kohoonest ja vahtisin mingile kiitsakale beibele silma, vinnasin lollaka naeratuse näole, et oleks hurmavam, või midagi. Kõndides mõtlesin pikalt oma sõnakasutuste ning lause ehituste peale, kuigi need niigi lihtsad, tuleks lihtsamaks muuta. Võimalikult vähe pikki ja keerulisi sõnu kasutada, FAKK JEE. Mõtlemine tuleb välja juurutada, lihtsust, primitiivsust läheb vaja. Suits põlema, järjekordne tatilärakas tänavale, orgasm, fakk, tatt lendab nagu jobi, suure kaarega maja seinale, imestage, imege, jobud raisk, FAKK JEE,
TEGIJA tuleb, isane olen raisk, alfa isane, kui midagi ei meeldi - paremsirge ja sõprus asfaldiga. FAKK JEE, HÖHÖHÖ. Koni nipsuga vastu prügikasti, sädemesadu - HÖ-HÖ.