Tuesday, November 21, 2006 

n2idik

istun kodus, tunnen kuidas kõik veab rööbastelt välja, laine löövad peakohal kokku ja mitte kuidagi ei jaksa enam ujudu, ei tahagi. tahaks käega lüüa, lihtsalt istuda ja vait olla ja mitte midagi mõelda, teha. liiga palju asju olen valinud ei jõua mitte kuidagi, igale poole hilinen, enda jaoks pole enam aega. pole enam enda aega, kõik on ära lubatud, ma olen lubanud teile oma aja, selle ainsa, mis mul on ja ikka jään hiljaks. kas tulevikus muutub see - ei, sest ma olen oma aja teile igaveseks luband, kõigile, ise ei oska sellega peale hakata midagi, teile. aeg põleb koos eluga, vaatan peeglist kergelt habetund nägu, see jutsutab raskest elust? paarist päevast? tulevikust? sinistest jääsilmadest helgib viha, hirm, ükskõiksus, väsimus .. ei teagi mis .. mitte kuidagi ei jõua, päeva läheks 12 tundi juurde vaja ja kiirust liikumisel ja muul .. kell tiksub, kell ei oota, ei seisa .. pean jooksma ..

Monday, November 20, 2006 

20. november

Igav on, jube igaviga. Vaatan pimedat tuba ja mõtlen kas koristada või lasta tal olla räämas nagu sisemus on, olen katki, sassis ja väsind nädalavahetusest. Masenduse mustikad on kallal või kalal. Ei oska olla, kohvi pole. Puhata ei oska, võimatu - kool. Muusikast tuleb väsimus ja vastupidi ja edaspidi ning tagasipidididddddddddddiiiiii ...

Thursday, November 16, 2006 

Raske tee TEGIJAKS vol.1

Seisin bussipeatuses prügikasti kõrval, tõmbasin suitsu. Viskasin koni maha, põrnitsesin seda hetke, siis saatsin ilusa suure tatiläraka kaunistuseks kõrvale. Elu on ilus, võtsin taskust pudeli vett, jõin lonksuga tühjaks, viskasin pudeli maha. Irvitasin kretiinselt HÖ-HÖ-HÖ, sülitasin. Võtsin taskust mobiili, toksisin seda imestunud muljel, panin tümpsu telefonis mängima, liigutasin rõõmsalt pead selle saatel. Buss saabus, jooksin esimesena sisse, pobisesin omaette - jess, raisk! Istusin maha, hakkasin telfonis snake´i mängima, vahest lausudes mõne mehisema sõna ka sekka nagu viljandi või türi .. ja TEGIJAlikkus tuli. Mõtlesin mis peaks järgmisena tegema .. loengus võiks peeretada näitkes ja siis naerda mühaklikult. Järsku taipasin, et kurat, mis TEGIJA ma selline olen kui lõng on peas, faking pede olen, juuksurisse tuleb kiiremas korras minna ja kiilaks. Tressid, jooksutossud ning jäme hõbekett tuleb hankida, FAKK JEE. Paari tonni eest odav autoküna muretseda ja nn. tuuning tuled peale toppida, ksenoon - FAKK JEE. TEGIJAd ei sõida bussiga. Ja kool, mis kurat see selline on, lollid käivad koolis, targad teavad niisamagi asju. Tööle tuleb minna, raisk, pappi on vaja, sitaks pappi, ja siis Atlanti viina jooma, hiljem mõnel lõngal või tropil nägu sisse lüüa, vaat see on TEGIJAlik. Bussist maha tulles sügasin kohoonest ja vahtisin mingile kiitsakale beibele silma, vinnasin lollaka naeratuse näole, et oleks hurmavam, või midagi. Kõndides mõtlesin pikalt oma sõnakasutuste ning lause ehituste peale, kuigi need niigi lihtsad, tuleks lihtsamaks muuta. Võimalikult vähe pikki ja keerulisi sõnu kasutada, FAKK JEE. Mõtlemine tuleb välja juurutada, lihtsust, primitiivsust läheb vaja. Suits põlema, järjekordne tatilärakas tänavale, orgasm, fakk, tatt lendab nagu jobi, suure kaarega maja seinale, imestage, imege, jobud raisk, FAKK JEE, TEGIJA tuleb, isane olen raisk, alfa isane, kui midagi ei meeldi - paremsirge ja sõprus asfaldiga. FAKK JEE, HÖHÖHÖ. Koni nipsuga vastu prügikasti, sädemesadu - HÖ-HÖ.

Tuesday, November 14, 2006 

osa inimesi

ohkad kohvi tassi,
esmaspäeva hommik haiget teeb,
kogu elu on sassi,
rong ei taha püsida rööbastel
....
[kreemi jaagup]

jõudsin poolast tagasi, mõnus reis oli, aga erikuradima pikk maa oli sõita. Selliste vahemaade ettevõtmine sellises hiigelautos nagu Reno Clio, viiekesi, võiks lugeda üheks surmapatuks, kui piiblit kaasajastama hakata. Eniveis, tagasi ja elus. Veits räsitud, aga siiski elus. Maitsen valget veini, tundub nagu oleks natuke käärind maitsega, aga üldjoontes hea, võibolla lihtsalt tundub.
Mõtlen inimestest ja nende välimusest ja selle tähtsusest. Oleks vist liiga pealiskaudne ja odav hinnata inimest puhtalt tema mõistuse või siis keha järgi, see kõik peaks ilusti harmoonias olema, aga jah.
On tekkimas uus mäktoonaldsi kontingent, kes on paljunend isegi juba minu elamu lähedale nad jätavad kõikvõimalikesse kohtadesse mäktoonaldsi sodi, sellised punased ja kollaselt Mcplapla peale kirjutatud .. rõve.
Mäkiinimesed on sellised paksu lontis tagumikuga võrdlemisi jubedad elukad, nad elavad selleks, et süüa, mis on iseenesest äärmiselt masendav, sööks nad siis midagi maitsvat, headki .. maitsed on erinevad, nende üle ei vaielda .. kakeldakse .. aga ok, las olla ..
Tuleks süveneda mäkiinimese füüsilis-mehhaanilisse kujundusse, keha on inimese tempel, vähemalt keegi tark inimene ütles kunagi nii .. keha osa on iseenesest ka aju, mis paneb mõtlema, osad intelligendid kasutavad oma üljäänud keha ajust pelgalt mõtlevaorgani transpordiks ja sedagi võimalikult vähesel määral, mis tõttu muutub see ülejäänud keha võrdlemisi kasutuks selliste tegevuste nagu näiteks seks, sport, suvine väljanäitus e. rannas olesklemine jne. jaoks. Kuigi on needki tegevused tähtsad. Tänu sellele on intelligendid tekkitanudud sellised teatud eelarvamused ning tabud ja prototüübid, et kui sa oled ilus siis oled sa arvatavasti loll jne. Kui ise ilus ei ole, siis tuleb võidelda ilusate vastu. Kui ise rikas ja tark ei ole siis tuleb võidelda rikaste ja tarkade vastu .. faking prolediktatuur, kommunism ..
Aga mis eesmärk on mäkiinimese kehal, kas see, et vedada mäkiinimese põhiosa kehast, suud, järgmisse mäkki. Mäklane pole eriti mobiilne, ega ka atraktiivne, mäkiinimene paisub ajapikku nagu õhupall, kasvab ja kasvab, tekkivad rasvavoldid ning mäkiinimene hakkab pikapeale meenutab siga või lehma, ehk siis seda elukat, keda peamiselt mäklase lemmiktoidu, bigmäki, sisse pannakse. Mäkiinimene muutub aja möödudes kasutuks seksi spordi jms. osas, mittemäkiinimeste jaoks, sest ei leidu vist ühtegi mittemäkikat kes tahaks seda voodiasja sea- või lehmasarnase inimest meenutava elukaga teha.
Samas on huvitav, kas mäklane suudaks integreeruda seda sorti intelligentide sekka, kes kehast suurt midagi ei arva, vaid rõhub pelgalt aju võimekusele, mis ei tee teda muidugi paremaks sellisest inimesest, kes ajuvõimekusest suurt midagi ei arva ja rõhub välimusele.
Inimene on ikkagi tervik ja aju paratamtult keha osa, ning selleks, et keegi oleks ilus, peaks ta olema ilus nii välimuse poolest kui ka mõistuse ning isikuomaduste poolestki, sest kui üks antud asjadest on null, siis on ka kõik muu null, see meenutab korrutist, et keha*mõistus*iseloom=inimene, muidugi on see liiga lihtne võrrand, eks seal ole veel palju teisigi omadusi, aga vahet ei ole .. ilus inimene on võimalikult täiuslik.
Samas, mis minagi sest eriti rääkida tean, minu aju on võrreldav ometigi alkohoolikust hamstri omaga või siis lihtsalt pähkli või käbiga.
Peaks minema ajateenijaks ja siis kiirelt-kärmelt kuhugi erivägedesse, Prantsuse võõrleegionisse või kuhugi, kõrilõikajaks, ei tea kas jätkuks südikust... hiljem missioonidelt tagasi tulles, ostaks BMW vms. tuuniks ära ja läheks kõrtsi või atlanti või patayasse või niisama stati ette ja lööks ninasid lõmmi, sulanduks seltskonda ;) oleks seesamune .. TEGIJA!!!(just nimelt suurte tähtedega ja paksus kirjas) või midagi.

Thursday, November 09, 2006 

9. november

Eesti Bioloogia Instituudi kodulehekülg www.ebi.ee, üldine e-maili aadress ebi@ebi.ee.
Helistanud neile kolleegid Venemaalt ja tahtnud teada nende e-maili aadressi .
Tublid bioloogid seepeale hüüdnud telefoni nii,
nagu seda vene keel nõuab: jebi sobatska jebi totska jeje...

Tuesday, November 07, 2006 

7. november

- mis on kõige erootilisem arv?
- 21593.
- miks?
- kui 2 inimest mõtlevad 1 ja samast asjast, siis vähemalt 5 nädala pärast peaks selguma, kas 9 kuu pärast on neid 3 või mitte.

Monday, November 06, 2006 

käes

no nii ongi käes, hakkas pihta. Jube. Mina lukustun oma nelja seina vahele ja ükski jõud mind siit välja ei aja. Aknad ja muud mulgud topin kõik täis ja võibolla põrnitsen ainult korraks klaasi tagant õue, hirmuga, vaatan lumesadu ja seda kõike jälkust. Erikuradima külm on! Vaatan kahtlustaval pilgul sadu, seda valget. Mõtlen hirmuga külmast, tuulest, neist vastikutest lumehelvestest, mis kukkuvad sulle näkku ja sulavad, siis tuleb tuul ning puhub ja külm .. BRR .. miks ei võiks kevad olla?

Friday, November 03, 2006 

Põhjamaa, me sünnimaa,
tuulte ja tuisuööde maa,
range maa ja kange maa,
virmaliste maa.
Põhjamaa, me sünnimaa,
iidsete kuuselaante maa,
kaugeil teil sa kallis meil,
sind ei jäta ma.
On lumme uppund metsasalud,
vaiksed tali-, taliteed,
nii hellad on su aisakellad,
lumel laulvad need.

Põhjamaa, me sünnimaa,
karmide meeste kallis maa,
taplemiste tallermaa,
püha kodumaa.
Põhjamaa, me sünnimaa,
hinges sind ikka kannan ma,
lainte maa ja rannamaa,
sind ei jäta ma.

Kas ärkamisaja laule ka veel 50 aasta pärast teatakse ja lauldakse. Kuskil keldrites salapäraste teklipeade poolt kindlasti, aga mujal..

kirjutada tahaks midagi
tarka
ei oska
loll olla on osavus ja lihtne.
l-lapsik, lätlane
o-omapärane, omaanlane
l-lapsik, lätlane
l-lapsik, lätlane