n2idik

.. selline loosung kuskilt teatrist, kuningas midagi oli etenduse nimi ..

sõitsin rongiga, rongi sõit on huvitav, peaaegu nagu laevasõit .. uputav, rongis on ruumi lugeda, lugemine on igati ilge ja närvesööv tegevus, see uputab sind ja su teadvust, lõhestab isiksust .. paneb samastuma autori loodud tegelasega, väljamõeldise või siis kellegi teisega, raamatud on ehitatud samastumiseks, tarkuse kogumiseks, teiste tarkuse ... mis on isenesest hea, ainult kuradi uputav .. lämmatavam kui vesi .. nagu ka teater, tv, ja muu selline sodi ... tahaks puhtaks jääda sellest, tahaks oma maailma, päikesesüsteemi, universumi .. päikesesüsteemi nagu aatomit. tuumaks päike, prootoniteks ja neutroniteks kõik need tiirlevad kivid ümber päikese .. elu x teljel nagu multikas. R:=(-lõpmatus ; +lõpmatus).. see ongi universumi ülesehitus .. lihtne sirge, pole midagi keerulist, kõik koosneb aatomitest, kas siis suurematest või väiksematest. mis on inimene või näiteks laud või tomat? lihtsalt mingisugune aatomite pilv, kõik me oleme aatomite pilv, nn. hing on lihtsalt jõud mis hoiab aatomeid koos, kui hing kaob ära sureme ära ja pika peale laguneb keha koost. aatomid lendavad laiali ja hing(ehk siis jõud mis hoiab aatomeid ning aatomipilvi koos, sama mis hoiab maad päikese ümber tiirlemas) kaob madalamale tasemele. laiali lennanud aatomitest saab uus universum ja mingist suvalisest aatomi tuumast saab päike ja selle prootonitest ja neutronitest kivid selle ümber. ühel neist kividest, mida me kõik kutsume jäädavalt maaks, oled sina ja mina ja kõik muu ainult väiksema energia tasemega ja väiksem ning nii me kahane lõpmata väikseks algaineks, kus kõigil tasemeil on oma väike Maa. ja ikka elame aatomi pilves ühel kivil ning oleme ise aatompilv mis moodustab omakorda aatompilve kus me elame .. sürr, aga nii on .. ja kui te küsite, et kus on jumal siis, kes selle kõik piibli järgi lõi siis, on mul kaks vastust 1. 7. päeval jumal magas, sest kuuendal oli kõva pidu. ja kuna jumalale pidu meeldis, siis ta kas magab või on peol ... 2. jumal on igaüks ise, vähemalt siis mingi väiksemat sorti universumi jumal, mille kooshoidev jõud ta on ja kui kunagi peaks ära surema siis saab ta sellest üks aste väiksema universumi jumalaks, sest ta laguneb laiali. kandub üks aste madalamele ning hakkab sellest omakorda aste madalamat universumit koos hoidma, või siis mingit tähesüsteemi. sest täht koos planeetidega pole muud midagi kui aatom. ja jumal The God on +lõpmatus ja The Evil on -lõpmatus. valgus ja pimedus, vastandid, kahendsüsteem, arvtelg, plussid ja miinused ... krdi krt .. hullumajja tahaks .. tõsiselt vist ..

suvi hakkab läbi saama, tuulevaikus. tunnen, et kardan, et olen hulluks minemas. tuba on igasugu asju täis, nagu peagi. tunnen, et kõik on kuidagi lihtne, kuidagi selline nagu peakski olema, näiline. reaalsuse kahtlus, mis tõestab reaalsust, mis tõestab, et kõik tegelikult teistsugune pole, et ärkvelolek on uni ja uni ärkvelolek, pooluste vahelduvus, tõestamatus.

selline oleks skeem tegelikult olema, ei viitsind htmlis jamada ...
 

ma vihkan maailma, sest aega ei saa peatada... hirmutav, kas pole ? üks päev nägin ilusaimat ja
stiilseimat tüdrukut, keda üldse kunagi silmad on silitand, ta röövis mu pilgu, selle kinnituseks
naeratas ta põlglikult. tal olid suured sinised silmad, vist, võibolla olid päikseprillid,,,
võibolla kujutasin kõike ette,,, lisaks silmadele .. tal olid veripunased huuled, kontrastsed värvid ... päikese käes sillerdav päevitund nahk, kahvatu ja pruun korraga, blondid lendlevad juuksed, enesekindel jahe kõnnak, ta teadis, et kõik imetlevad teda, naised kadestavad teda, ta tead is, et mäed liiguvad paigast, kartes talle pahameelt teha, sellega, et ta peaks neist üle kõndima, tast kiirgas energiat, elu, seksi, armastust, puhtust, julmust, rahu, ükskõiksust, hoolivust ... ta vihkas seda maailma, ta armastas seda maailma, ta naeratas põlglikult, kuid mitte kõrgilt, leebelt, üleolevalt, teades, et teda märgatakse, et teda armastatakse, teades, et tema pärast alustatakse sõdasid, teades, et tema pärast jäetakse hingetõmbeid vahele, sest kardetakse kogu õhku maailmast ära hingata, hinge kinnilööv põlglik naeratus. stiilsed inimesed naeratavadki vist alati põlastavalt, see on stiil -> kõik vahivad mind, ärge vahtige raisk, see on provokatsioon -> vaata mind, sina ei ole kunagi selline, imetle kadesta .. haha,,, tüdruku riietus oli nagu harmoonia 60-ndatest, 70-ndatest, 80-ndatest 90-ndatest, 00-ndatest ja millestki salapärasest veel. hetkeks mulle tundus, et ma tean teda kusagilt, hetkeks mulle tundus, et ma tahaks ta nime, telefoni nr., korteri nr., jala nr., ta sõpru, ta vaenlasi, ta vanemaid, ta armukesi, kõike mis vähegi temaga seotud, kõike seda tunda, teada ... teda tunda ... masendav, aga ma ei küsind, ei pöörand isegi ümber, et heita veel üks pilk, sest ma kartsin lõhkuda nii imekauni unelma, sest ma kartsin lasta röövida veel ühe pilgu, kartsin kaotada tekkind mõtted, tunded. teise silmapilguga oleks kogu see sära ta ümbert kadund, ta oleks muutund lihtsalt üheks inimeseks paljudest, selliseks halliks, keda keegi ei märka ja kogu eelnev mõte/kirjeldus oleks kadund, ununend ... silmapilgu ohver olen, kunagi ei tea mis silmapilk nurga tagant toob TÜ raamatukogu nurgatagant tuli selline...
.
.
.
...ei tea kas mõtete arv mis sekundis peast läbi jookseb on piiratud...
.
.
.
...kas mõtted on katalüseeritavad, nagu keemilised reaktsionid...
.
.
.
...mõtted vist ongi biokeemilised reaktsioonid...
.
.
.
...hmm...
.
.
.
...miks...
.
.
.
...ma ei tea mis on mõtted, mõtlen, aga sisuliselt ei tea mida ma teen, kas ma üldse mõtlen...
.
.
.
luuletaja kirjutab, et tähtede vahel on ruumi, kunstnik illustreerib selle, mina küsin kas ruumis on vahel tähti,
ning kedagi see ei huvita, sest ükski eestlane ei usu luuletajat, nad luuletavad ju ..
.
.
.
ostsin kartuli putru, leti taga taipasin, et ostes müün ennast ... müün ennast kontorisse laua taha, tööd tegema...
.
.
.
...seda teksti kirjutades on mul dejavu...
.
.
.
ma olen elunautleja, või vähemalt tahaks olla, ei tee midagi mis mul ei meeldi, ei pööra tähelepanu, töölgi käin ainult täpselt nii palju
kui vaja on, kui tööl käin, siis naudin seda, naudin vaba aega, naudin inimesi,
ja miski muu ei huvita... ei loe mõttetuid sedeleid kui tuju pole, ei vaata telekat, ei räägi inimestega kui ei taha, ei püüa meeldida inimestele...
.
.
.
...see on...
.
.
.
...idee, unistus...
.
.
.
...või...
.
.
.
...lihtsalt mõte...

jube suvi, mingit sorti melanhoolne masendus on kallal, pea valutab, ärritun kergesti, neetud närvid, absoluutselt kõik piinab neid vaesekesi ja ajab vihale, inimesed, päike, rand, vee sulistamine, autod, lärm ... tahaks rahulikult istuda, vaikuses, rahuneda, peavalust lahti saada... tahaks võtta telgi ja minna kuhugi metsasise järve äärde, istuda rahulikult, küpsetada vorsti lõkke peal ...::puu oksa otsas::... istuda mõnusalt, ilma sääskede ja muude rõvedate elukateta, ilma kaartide, koodide, poodide, salasõnade, raha, liikluse, arvutiteta, sõpradeta, tuttavateta...

mõtlesin kirjutada siia üles kõik oma veidrad seksfantaasiad, aga seda ma ei tee, oleks vst liiga pervertne sedasi interneti avarusi risustada ... kirjutan hoopis sellest, kuidas ma juuksuris käisin -> täiesti jala :P ... lõikasin enda pikad juuksekesed maha, nüüd täiesti tavalised, ilus kukla soeng... kujutan ette, kuidas kõik tuttavad hakkavad varsti küsima küsimusi stiilis .. kas käisid juuksuris? ... ei, raisk, ise murdusid pooleks ... rõvedalt palav ilm on, isegi lühikesi pükse on higine kanda .. hirmus. sain täna pappi, 1500 kahe päeva töö eest. pidin 1200 saama, aga nagu ühe sõbra isa olla elutarkust jagand, et kui antakse siis võta vastu, kui pekstakse siis jookse, elunäind silmade tagant tulnd õpetused .. ikka tulevad kasuks .. mõtlesin ludwig wittgensteini filosoofilisi uurimusi lugema hakata, aga ei viitsi nii sooja ilmaga head raamatut ära rikkuda. toas võiks vähemalt jahedam olla, aga kus sa sellega... krt kuum ilm põhjustab perifeersete neuronite viimist piirsituatsiooni ehk teiste sõnadega närvikulu .. niigi läbi olevatele närvidele.. aga üks võimalus on veel, tuleb võtta laev, valida optimaalseks tiirlemiskiiruseks 2200 rotatsiooni sekundis, muidu võib õhku tõustes kuldse kuumuskindla "Silver Shadow" laki vastu mõnd kaljunukki ära kribida, hoolikalt tuleb jälgida ka seda, et navigatsioonikangid oleksid õhku tõustes algasendis, sest hoolimata automaatika kõrgest tasemest kontrollib iga kogenud kosmoselaevajuht kõike ka manuaalselt... ja reis maast järgmisele planeedile, ehk siis neljandale kivile päikesest, kus on kliima veits külmem võibolla, võib alata ... planeedi juhtkonnaga kohtudes ei tohi lasta end eksitada valvemeeskonna kirevatest kostüümidest (mille eesmärgiks on olla hoiatav, sarnane mimikri efektiga planeedil maa), ja tervitada tuleb kõigepealt neid, kellel on kõige pikemad tundlad... siis peaks planeetide vaheline immigratsioon komplikatsioonideta ühelepoole saama .. vot sedapsi, ja üks ununend ilus lauseke ka veel .. sae pekki! jälk kuumus