n2idik

avastasin, et ma ajan taga odavat stiilsust. Tabasin end mõtlemast uutest päikseprillidest: Killer Loop, põrutus- ja kriimustuskindel klaas - "tase". Võtsin taskust Zippo, panin suitsule tuld, lõin leegi klõpsuga surnuks ... masendav. Peeglist vaatab vastu pikkade juustega nägu, ei tea, kas selle, et pikad juuksed teevad mu huvitavamaks ja teevad sellise näo, et tundub nagu mul oleks midagi tarka õelda, et paistaks ilusam v tundelisem v lihtsalt selle, et raha v aega pole juuksurisse minna. Jalas on kulunud teksad (kuskil teksavabrikus kulutatud), seljas kõrgekaelusega kampsun, mis teeb poeetilisemaks v britilikumaks, peal teksatagi (samuti kulutatud), vasaku käe all kott, täis mingit nänni... kapi ukse küljes ripub musta värvi triiksärk .. mansetinööpidega, kapis vestiga kaherealine ülikond(70-ndad on tagasi jee). riiuli otsas vesipiip tolmamas, viiruki põletamis koht. surround helisüsteem, puldiga; lameekraan telekas, puldiga; elukoht on korter ~ 10 m2 koos wc, köögi ja muu sodiga... masendav, aga kesklinnas; seintel paar võrdlemisi kena pilti ning kaks märki. riiulitel mõni luulegkogu ja paar raamatut, aknast vaade pargitaolisele ollusele, kus muideks Lydia Koidula tamm. Töökoht keskpärane, enamus ülikooli lõpetajaid lähvad sarnast saasta tegema, mina lähen teisele kursusele. blogi, kuigi kirjutada ei oska. orkut, pole sõnu.

Kui te vastate ka sarnasele kirjeldusele, siis te olete mina, ehk siis võrdlemisi loll, sisimas tõusiklik natukese uhke tropp, keskpäraselt kole ja teil on suur soodumus elus mitte midagi saavutada ning tõenäoliselt joote ennast 30-selt surnuks.