Alice imedemaal
avastasin, et maailm on armastand mind. olen maailma armuke. näppu vaikselt liigutan ja inglid taevas sebivad. pole muret, olen elukunstnik. mu silmades on sära, mida aastad ei kõiguta, tulevik saab olema suurepärane ja imeline, ei mingit jama. minu osaks ei saa mõttetu rutiin: hommikul kell 07.00 üles -> 08.00 tööle -> 12.00 lõuna -> 17.00 koju, ja nii esmaspäevast reedeni; õhtuti sügad kotte teleka ees ja vaatad "Tuvikesi"; kord aastas käid kuskil soojal maal puhkamas, kui veab; kolm korda nädalas ronid naise otsa kell 23.00 15 minsaks. Ja nii elu lõpuni.
