Õnn
Juss on kiilaspea, ta vihkas neegreid ja kõiki teisi, kes massist erinevad, eriti vihkas ta karvaseid, lõngasid, kui juhtuks veel kuskil nägema karvast neegrit .. aiai .. Juss käib neli korda nädalas jõusaalis, et oleks julgem tänaval liikuda, et oleks musklit, et näeks suurem ja tugevam välja. Jussi lemmik inimene on Conan the barbarian, ta unistab kunagi selliseks saada. Juss käis 3 aastat soomes tööl, ei kulutanud raha niisama, ta tahtis endale osta BMW-d, sellist uut ja ilusat, et saaks tüdrukuid sõidutada ja salaja unistas rohkem seksigi saada. Peale kolme rasket töö-aastat hakkaski Jussi unistus täituma. Ta lasi sõbral Saksamaalt peaaegu uue auto tuua, kui auto oli käes siis läks ta õhtul peole, pani autos uue plaadi mängima. Plaadil oli palju häid lugusid, meie mehelt ja nexuselt ja mr. happymanilt ja paljudelt teisteltki. Juss keeras automaki põhja ning kiirendas hoolikalt igal ristmikul kummivilina saatel. Lõpuks jõudis Juss kohalikku kõrgelt hinnatud klubisse, Atlantisesse. Ukse peal ostis Jussike rõõmsalt pileti ning suundus edasi baari, kus tellis alustuseks 2 shoti tequilat, edasi jõi Juss viinakokteile, sest need olid odavad ja kammisid hästi. Lõpuks, kui Juss oli juba päris korralikult täis, hakkas ta naistega flirtima, üritas tantsidagi ja puha. Kuna Juss eriti raamatuid polnd lugend ja kooliteegi lõppes kuskil 8-nda klassi kandis ei osand Juss just eriti hästi naistega lävida, paljud tüdrukud, kellega Jussike üritas jutu peale saada, käisid ülikoolis, mõned olid just lõpetanud 12-nda klassi ja plaanisid ka kõrgemasse kooli minna. Muidu polnud neil tüdrukutel suurt muud midagi viga, aga nad rääkisid natukese imelikult, kasutasid selliseid sõnu, mille tähendusi Jussike ei teadnud. See tekitas Jussis pahameelt, veel tekitas Jussis pahameelt see, et mõni tüdruk tahtis rääkida raamatutest jms. kedagi ei tundund nagu eriti huvitavatki see, et ta oli just uue ilusa auto endale ostnud ja tahtis nüüd ilusaid naisolevusi sõitma viia ja võibolla isegi põlve silitada, salaja mõtles Jussike ehk millestki enamast, aga ohh seda kurja saatust. Peo lõpuks oli Jussike juba tõsiselt pahanenud pidevast korvi saamisest ja alkoholi vinegi lisas Jussi pimedale vihale leeki juurde, nagu oleks bensiini lõkkesse visatud. Nüüd Juss enam aega ei raisand, vaid otsustas näidata õrnadele naisolevustele kui tugev ta on ning läkski alkoholi udus kõikudes pidevatest ebaõnnestumistest kibestatuna ühe kiitsaka prillidega mehikese juurde ning lõi selle üheainsa hoobiga tantsupõrandale siruli, siis äsas ta samasuguste stiilipuhaste hoopitega veel teise ja kolmandagi mehikse klubi põrandale. Lõpuks võttis ta mingi vennikese nupuvõttesse, kuid see jäi ka viimaseks mis ta teha suutis, sest kurjad turvamehed tulid ja saatsid ta uksest välja. Nii siis Jussike istus seal, laev Pegasuse ees, vaatas tühjal pilgul kaarsilda ja ei mõistnud miks küll turvamehed nii pahad olid, ühega neist oli ta isegi kunagi veel koos trennigi teinud. Jussike ohkas ning mõtles kui reeturlikud ikka inimesed võivad olla. Nii siis ta oli seal, vaatas tühjal pilgul kaarsilda ja mõtles, et mida Conan küll sellises situatsioonis oleks teinud, lõpuks jõudis ta lahenduseni, et Conan läheks kindlasti kätte maksma. Jussile meenus pesapalli kurikas auto pagasiruumis, ning seepeale suundus ta oma uhke BMW poole, et karistusretke endakasuks pöörata ustava puust nuia abil. Teel parkimisplatsi jussike komistas ning kukkus asfaldile, jäi sinna hetkeks lebama. Seda aga nägi pealt Jussi vana klassiõde Maarja. Maarja oli kergelt ülekaaluline blond tüdruk. Talle meeldis kanda teksariidest seisuseelikuid, ning tikk-kontsadega plätulaadseid jalanõusid, lisaks kandis Maarja veel roosasid toppe. Roosa värv oli üldse Maarja lemmik värv. Maarja arvates ei saanud kunagi olla liiga palju roosat naisterahva riietuses. Maarja oli tubli tüdruk, ta lõpetas põhikooli ilusti ära, tõsi, suvetööga, aga siiski.. Keskkooli ta enam ei läinud, sest leidis, et lollid käivad koolis. Tema läks kohe tööle, müüjaks, kaubanduskeskusesse, mille ees ta ikka sõpradega peale kooli aega veetis. Maarja tundis Jussi silmapilkselt ära, sest oli kunagi, kui Juss veel tema klassis käis, salaja Jussi armastanud. Ta aitas poisi üles ja küsis kuidas viimasel läheb, see meelitas Jussikest nii väga, et ta unustas sedamaid oma kättemaksu plaani, sest keegi polnud kunagi temalt midagi sellist küsinud ja ta kutsus tüdruku kohe oma uue ilusa autoga sõitma. Auto sõidu ajal nad eriti ei rääkind, sest mr. Happyman mängis ja kumbki poleks kuulnud mida teine räägib, pealegi neil polekski olnud miskit enamat õelda, laulus õeldi juba kõik ära, mõlemad tundsid seda ja olid südamepõhjani õnnelikud. Juss libistas kartlikult käe Maarja põlvele, poisi imestuseks ei saanudki ta tüdruku käest oma ülemeeliku käitumise eest kõrvakiilu. See tegi Jussi tuju veel paremaks ning ta ohkas õnnest ja mõtles, et BMW ost on ikka asja ette läind, nüüd on tema, Juss, tegija. Sarnased mõtted liikusid ka Maarja peas, Maarja ei suutnud uskuda, et ta unistus, kunagi oma kooliaja armastusega kohtuda täitub ja et tema armastatul on veel pealekauba nii uhke auto. Maarja naeratas õnnest, võttis kotist huulepulga ja värvis huuli. Nad olid õnnelikud.
