« Home | bla » | armastan, ei armasta ... » | hmm » | minu olemused » | seksapiil » | n2dal » | tööpuudus » | n2idik: January 2006 » | blogid » | ring » 

Tuesday, June 13, 2006 

sigundas

hakkan maailmaga ühte värvuma. suvi jõudis kätte, algas tissi ja pepsi laat, seelikudki märkamatult miniks muutund ja pinisevad kaherattalised mootoriga liikurid on välja ilmund... olen hajevil viimasel ajal järjest rohkem ja rohkem, mõtlen aegajalt masendavaid mõtteid ja lasen neil end söövitada nagu happel, nädalavahetusel kukkusin kokku selle pärast ühe korra, mõtted mujal ja hajevil, sõitsin autoga jalgratturile otsa, õnneks keegi viga ei saanud, aga siiski ... miski pärast suhtusin sellese külmalt, ei mõjutandki, ei mõelnudki, et jalgrattur oleks võind surma saada ... jama ... külmetasin end talvel vist ära, et nüüd, suvel, kui väljas on soe, on minul külm, kõik jäätub, mõtted mitte, need põlevad ja söövitavad, värvituna pohmelli masendusest aegaajalt ... põrnitsen vahest mürgise pilguga tänaval liikuvaid inimesi, bussid ajavad oksele, koos liiklejatega, kes täidavad umbse rahva liigutaja odava lõhnaõli kibeduse ja umbsusega, suviti ei sõida bussiga enam, või vähemalt nii vähe kui vähegi võimalik. uinutan end tööga, arvutustega, koordinaatidega, gprs-iga, arvutiga, kohviga, suitsudega, alkoholiga mitte,,, sünnipäev tuleb koos selle eelse tülgastusega, emajõgi voolab

praegu on maailm värske ja värviline - pole veel jõudnud suve leitsaku poolt ära hooratud saada. sa aga halised masenduse ja halluse teemadel. kust otsast teie värvused sarnased on?

maailm on hall tegelikult, vaatamata aastaajast.

are you like.... SURE?

liiga suure pildi korraga vaatamine ei ole ka hea - detailidesse laskumine on vahest päris hea. Ja kui nt "halli maailma" kasvõi ühekordselt sisse zoomida, siis on vaatepilt hoopis teine...

siis näed ainult detaili, aga loeb tervik :P, põhjalik terviku tundmine loeb ka tegelikult, et siis nagu kõikide/paljude detailide tundmine, aga kui tervik koosneb erinevatest juppidest mis annavad sellele värvi, siis järelikult on jupikesedki hallid, olgu kui värvilised nad tahes, vari on ikkagi must :P

jutt oli ÜHEKORDSEST zoomist. ja never ever ei ole ükski inimene sellise empaatiavõimega, et suudab neutraalselt kaevuda tervesse tervikusse. oma mätas jääb oma mättaks.

mina suudan :P hehe, mägismaalt olen, kõrge mätta otsast ..
.
.
Teine inimene on iseenda oma, enamik aega veedetakse ju endaga, kes on armsaim kaaslane. On armumisi, mille ajal vaikitakse, on armumisi, mille ajal tehakse tööd. On armumisi, milleaegsed tunded paisutatakse sonettidesse. "Üks kirjutamisviis on selline, nagu sa pakuksid lugejatele seksi, teine on selline, nagu sa manitseksid neid sellest hoiduma," ütles tark mees tugitoolis mõtlikult. (Kirjutab üks kena kirjanik) ...
.
.
oma mätas - tähtis maailma peegel, neutraalsus ja objektiivsus pole üldsegi tähtis, tähtis oled ise, sest maailm toimub sinuga, näib sinule, nagu armastus. Ja milleks neutraalsus kui looduses pole võrdsust ettenähtud ...

kui sinu mättavaade käkib ainult sind ennast - anna aga tuld.

kui su maailmakäsitlus muudab sind tuimaks teiste inimeste elu suhtes, siis ilmselt oleks sul mõistlik metsas elada.

njh, õigutst räägid, aga mis teha, kahju kui kurjus karistamata jääb. Arvatavasti lihtsalt asi selles, et mulle meeldib siia enda maailma valu kirja panna ja pm. nutt ning hala, aga mis siis, masendavaid inimesi läheb ka vaja, muidu ei paistaks teise, mitte masendavad, inimesed lihtsalt välja. kui ma oma egoistlikku ja masendava olemusega enda mättaotsast teistele kräppi hinge pritsin, siis ma annan sellega teistele võimaluse näidata kui head, ilusad, postiivsed ja toredad nad tegelikult on, võrreldes minuga. Pole head ilma kurjata, puuduks võrdlusmoment seega kurjus on oma sisemuses tegelikult headus, kuna ta võimaldab oma olemasoluga headuse.. kui kurjus tahaks headust hävitada, piisaks enestapust.. mingisugune idamaade filosoofia ..

hehee. ma pigem pidasin sellega silmas seda, et jalgratturitest ei ole viisaka üle sõita :P

Meeldib.

ma arvan, et sul igav küll ei tohiks hakata!

Post a Comment