« Home | Tulime siia, selleks, et elada, selleks, et armastada » | häda ja vaev » | muah » | Mudakoonlased » | inivini » | Monument » | akadeemiku märg unenägu » | google » | mõrv, surm, enesetapp & eetika » | 05.02.07 » 

Thursday, February 07, 2008 

Alkoholisti

Oma aastate pikkuses võitluses alkoholiga, olen varisend põrmu. Pean tunnistama kaotust arvukama vastase vastu, kuigi tuleb tunnistada, et sain vastase ridadest palju hävingut külvata. Võitlus alkoholiga on nagu tuuleveskitega, või kaheksa pealise lohega, ühe lööd maha, kasvab 2 asemele. Viimaks on jaks raugend kuigi maks jaksaks veel, aga siiski, tuleb tunnistada alkoholi võitu. Alkohol on meie vaenlane, seda me hävitame. Töö on meie sõber, seda me ei puutu.
Hakkan limonaadi jooma!
Esivanemate hinged karjuvad suurest vihast hinge tagumistes soppides, esivanemad vihkavad loobumist, kaotust, hirmu... vanad eesti vanemad, sõjapealikud ei taha tunnistada allaheitlikust, kompromisse. [Kazantakiselik]

me rääkisime sinu blogist nii ilmatu palju, et ma jõudsin unustada, mis ma siia ylepea kirjutama pidin. võimalik, et see oli ainult mõte.
võimalik, et sa loed seda sama harva, kui siia kirjutad.
võimalik, et kui sa ytled inimesele, et alles aasta pärast teda näha tahad, siis nii ongi.
võimalik, et ma kirjutaks kuhugi mõned vastused sinu kysimustele, sest need on mõeldud suures osas vaid neljale silmale.
täiesti mystiline on, kui palju asju siin ilmas on võimalikud, kui on piisavalt kannatust. :)

Post a Comment